Organoloogia

See artikkel räägib anatoomia harust; muusikateaduse haru kohta vaata artiklit Organoloogia (muusika)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist, talitlust ja patoloogiat.

Elundid ehk organid koosnevad kudedest, on eri organismidel eripärase kuju, morfoloogia, asendi ja talitlusega ning võivad olla kas jäävad ehk definitiivsed või ajutised ehk provisoorsed.^[1]

Elutähtsateks elunditeks peetakse elundeid, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast talitlust jätkata. Elutähtsateks elunditeks peetakse taimedel juuri, varsi ja lehti (laiemas mõttes ka paljunemiselundid), inimestel aju, neere, maksa, kopse ja süda.^[2]

Organoloogia on tihedalt seotud selliste anatoomia allharudega nagu süstemaatiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia, embrüoloogia, ealine anatoomia, kliiniline anatoomia ja patoanatoomia jpt.